Skip to main content

Fileds


Sama palju kui ma armastan niidetud heinapallidega põlde armastan ma ka pikas rohus mööda aasi jalutamist. See lillede- ja taimederohkus paneb mind ikka ja jälle koju naasma mitte vaid rikkalike kimpude vaid ka rohkete näidistega erinevatest taimedest, mida siis taimeteatmiku abil määrama hakata. Mind hämmastab kui erinevad võivad olla sama aasa mitte eriti kaugel asetsevad osad. Sealt leiab fantasitilisi põllulillede klumpe, mis teeksid ka andekaima aedniku kadedaks. Seetõttu on mul alati pisut kurb, kui kogu see ilu maha niidetakse. Samas on midagi omamoodi imekaunist ka kuldses heinapallidega põllus. Niitmine on ju see, mis lubab taastärgata uuel elul, uuel rohul ja uutel lilledel, see on omamoodi taassünd. Mulle tundub nagu saaks maa jälle hingata, nagu keegi oleks ta koorma alt vabastanud. 
Sel aastal, peale heinategu, ledisime me emaga kuivanud ohakaõisi (õigemini seda, mis neist alles oli jäänud), mis helkisid õhtupäikeses nagu hõbemündid. Me korjasime selle aarde põllult üles ja viisime koju omavahel naljatades, et paljud peaksid meie suurt rõõmu oma leiu üle pisut napakaks või vähemalt üsnagi veidrateks... Kuid samas ka pole hoopis loodusega kontakti kaotamine pisut napakas? 

As much as I love fields of hey balls, I adore walking in the long grass before it's cut. The abundance of different types of plants and flowers is breathtaking. I pick flowers and gather samples of all sorts of plants spend to identify them once I get home. It is wonderful how different parts of the same meadow can be - they boast groupings of different flowers that would make the most talented gardener both delighted and jealous. When the grass it cut, it always makes me feel a little sad to see the destroyed beauty. But there is also beauty in the golden fields of cut grass and hey balls. This cutting of the grass enables new life, new grass and plants and flowers to grow and thrive, a kind of a resurrection. In a way, I feel like the land can breathe again, like someone had had freed it. 
This year, after the grass was cut, I went for a walk and found dried blooms of thistles, or what was left of them, that shined in the evening sun like silver coins. My mum and I gathered handfuls of this bounty. Laughingly we said that many people wouldn't understand our exitment in finding these and would deem us slightly mad or at least strange... I sometimes think I'm strange, but then again, isn't loosing touch with nature the strange thing instead? 




// Zara top, vintage Levi's shorts, Parfois sunnies //

Comments

Popular posts from this blog

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

Hello Summer!

Jõuludest on ootamatult saanud peaaegu jaanipäev ja mulle on hakatud ütlema midagi stiilis "sa ju ka kunagi pidasid blogi," seega on viimane aeg siin asjale elu taas sisse puhuda. Ma võiksin ju tuua erinevaid vabandusi, miks siin midagi toimunud polnud, aga tõstiasi on see, et mul oli lihtsalt inspiratsioonipuudus. Seda põhiliselt seetõttu, et mu tähelepanu nõudsid 100% minu uus töö ja õpingud. See viimane aasta on superpõnev olnud! Nüüd ma aga tunnen end taas inspireerituna siin blogima ja loodan, et teie olete inspireeritud lugema ja vaatama.

Mida õigepea blogist leida võib? Suvi on just alanud ja mina sean ennast sisse oma nurgakeses paradiisist. Seega hoian teid kindlasti kursis saareelu ja suvega maal, kuid ära unusta mind ka Instagramist jälgimast. Maaidülli ja lilleaasi täis positiste seast võib leida ka mõne DIY projekti, mida olen juba ammu lubanud.


Christmas has turned into Midsummer just like that and I've been hearing comments such as "you used to blog, …

Garden House Makeover

Eelmisel aastal vuntsisime me üles oma aiamajakese. Enne (alumine foto) nägi ta välja üsna igav ja oli täis lamineeritud mööblit (palun ärge küsige miks, sest ma ausalt ei tea).   Last spring we decided to overhaul our garden house. Before (the photo below) it looked pretty boring and was full of laminate furniture (don't ask why since I don't know). 


Me tõstsime majakese tühjaks ja peitsisme seinad ja laed valgeks ning värvisime valgeks ka ukse ning ukse- ja aknapiidad. Sisustuses tahtsin ma kindlasti kasutada võimalikult palju vintage mööblit.  Uue elu sai vana Rootsi kapp, väike lauake, öökapp ja viinitool, peegilraami tegin ma vanadest uksepiitadest ning ka kardinad õmblesin ma ise. Kardinapuu meisterdasin ma vanast puulatist ning kahest riidenagist (kauplusest Muster). Kõik see kompott andis kokku armsa ja hubase tulemuse, mis näitab, et selleks, et saada imearmas tuba, pole vaja tingimata tohutult kulutada.
We removed the laminate furniture and white-washed the walls and …