Skip to main content

Tiina Talumees' Fashion Show































Sellel teisipäeval toimus Tiina Talumehe Pööriöö kollektsiooni esitlus.
Esiteks tahaksin ma kiita kohavalikut: Kultuurikatel oma vana elektrijaama sisseseade, paljude küünlade ja müstilise valgusega oli kollektsioonile ideaalseks taustaks. Mul tekkis juba TFW ajal küsimus, miks ei kasutanud korraldajad seda asukohta?
Kollektsioonist endast õhkus samuti palju müstilisust, mida rõhutasid põnevad loodusest inspireeritud motiivid ning erinevad tumedad pitskangad ja aplikatsioonid. Kollektsioon oli väga mahukas, kuid kogu show jooksul ei tekkinud hetke, kui mind oleks igavus kimbutanud. Tiina Talumehele omaselt oli kasutatud väga hinnalisi ning kauneid kangaid: zakard, peenvillane, shifoon, pits, tüll... Kollektsiooni ehtisid veel paljud pärltikandid ning spetsiaalselt valmistatud vinüülehted. Tonaalsuses domineeris esialgu must, seejärel roosa, koorevalge ning show lõpetasid lumivalged pruutkleidid. Läbivaks jooneks (loomulikult pruutkleite väljaarvates) olid mustad motiivid ning detailid.
Mulle isklikult meeldisid väga üleni mustad pitsist kleidid, mis mulle kohe seostusid Itaalia femme fatal'dega, ning kaharad seelikud, mille alumine kiht oli tugevamast plisseeritud kangas ja ülemine õrnast tüllpitsist. Lisaboonuseks oli modellide nukumeik ning põnev patsisoeng.
Kokkuvõttes võib öelda, et kogu kollektsionn oli väga hästi läbimõeldud ning perfektselt teostatud. Olles alati olnud Tiina Talumehe õhtukleitide suur imetleja ootan ma nüüd kutset ballile, et oleks põhjus mõni tema kleit endale soetada...

Tiina Talumees presented her Pööriöö collection this Tuesday. 
First of all, I want to say, that I loved the venue. Kultuurikatel, an old power plant tuned into a multifunctional venue, really emphasized the music feel of the collection. It confirmed my idea, that it would have been a much more interesting location for TFW. The collection featured mystical motifs inspired by nature, dark lace fabrics and applications. Even though the collection was rather large, I never got bored. As usually, Tiina Talumees had used very beautiful high quality fabrics: jacquard, fine wool, chiffon, lace, tulle… The collection was embellished with pearls and vinyl jewelry specially designed to match it. At first black dominated the stage, then pink, then natural white, and, finally, snow white. The whole collection (except for the wedding dresses) featured black ornaments and details. 
My personal favorites were the all black lace dresses that I immediately associated with Italian femme fatales and the 50s inspired skirts with a pleated bottom layer and a light tulle lace top layer. Plus points for the doll-like makeup and awesome hairdos. 
To conclude, the whole collection was nicely thought trough and perfectly executed. I have always been a fan of her evening gowns, so no I’m waiting for an invitation to a ball so I would have an excuse to buy one…


Comments

Popular posts from this blog

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …