Skip to main content

Flower Child


Eile käisin ma üle pika aja stiilipeol. Mu õde pidas oma sünnipäeva ja teema oli Eesti talupoegade 700 aastat orjapõlve. Oli väga vahva suvine maapidu ja isegi ilm pidas vastu ja vihma ei sadanud, kuigi terve tee Tallinnast peopaika kallas nagu oavarrest. Üllatavalt pidas vastu ka mu mitte just kõige teadlikuma tehnikaga punutud lillepärg. Ja need vanaaegsed Eesti söögid, mmmm... ütleme nii, et eile õhtul kaldusin ma oma tavalisest toitumiskavast korralikult kõrvale, aga vahel peab patustama ka. 
Tänane päev möödus päevitades- üks mul lemmik viise päeva veetmiseks! :D Nüüd aga kavatsen ma pisut nokitseda ja endale midagi õmmelda, äkki ma isegi teen ühe DIY. Kui mitte, siis valmis asja näitan kindlasti.

***

I went to a costume party yesterday. It was my sisters birthday and the party was peasant themed. It was really cool, everyone was in costume, the weather was good (though it rained almost all the way there) and the food, OMG, the food was great. They served tradition Estonian foods, and, well, lets just say that I slightly deviated from my regular diet, haha. But I am a firm believer in cheat meals and what a cheat meal it was! And my flower crown held out really well, too. 
Today was spent sun bathing- one of my favourite things to do for sure! :D Now I think I'm going to do some sewing, maybe I'll even upload the DIY on the blog. If not, you'll sure to see the finished product at least :D

Comments

Popular posts from this blog

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …