Skip to main content

Audition Time










Wearing Nike
Photos by Andrei Ozdoba

This Wednesday TUT Cheerleaders held their biggest auditions so far. It was a super awesome evening with my favorite people. And it was really cool to see so many new faces as well. And to top it all off I was nominated Sportland's favorite dancer. 
This year we have five different teams. I have been a member of the basketball cheer team since 2009 and I'm starting my sixth season now... and I love it. 
We have at least two dance practices and two acrobatics classes a week. In addition to that I go to the gym four times a week. So I work out approximately 14 hours a week. But I wouldn't have it any other way. This is not just a hobby, this is my love and my passion and the time put into it is so worth it :) And we have the most amazing punch of crazy awesome people. 
♥ BIG LOVE to my teammates! 

***

 Sellel kolmapäeva olid TTÜ Tantsutüdrukute auditionid ja need peeti suurema ja vägevamana kui kunagi varem. See oli tõeliselt vinge õhtu koos mu lemmik inimestega. Nii tore oli näha, et kohale oli tulnud ka väga palju uusi nägusid. Kirsiks tordil oli see, et Sportland valis mind oma lemmiktantsijaks. 
Sellel aastal on meil lausa viis tiimi. Ise olen ma olnud korvpallirühma, mis on meie esindustiim, liige alates 2009 aastast ja praegu algab minu kuuest hooaeg.
Meil on nädalas vähemalt kaks tantsu- ja kaks akrobaatikatrenni. Lisaks sellele käin ma neli korda nädalas jõusaali. Nii et kokku tuleb mul nädalas umbes 14 tundi trenni. Aga ma ei tahaks, et see oleks teisiti. See pole lihtsalt mingi hobi, see on mu kirg ja armastus ja see aeg, mis sinna alla läheb, on seda igati väärt :) Lisaks sellele on meil kõige vingem kamp imelisi inimesi!
 BIG LOVE! 

Comments

Popular posts from this blog

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …