Skip to main content

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 

Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma taipama, mis see on, olgugi et teatud osa sellest maagiast on siiani raske sõnadesse panna. Suur osa on elukeskkonnal: minu jaoks on looduserüpes maal olemine alati tundud loomulik, olgu suvi või talv, paistku päike või sadagu vihma. Kord rääkisin  naljaga kaas-vormsilasele, et mul on vist midagi viga, sest minule meeldib maal ka pimeda ja vihmase ja tuulise novembrikuu ilmaga olla. Ta vastas toredasti, et katki pole mitte mina, vaid need, kes seda looduse võlu ei näe. Teine suur põhjus on kogukond: tänapäeva elu muutub aina anonüümsemaks, hoolimata nn sotisaalmeediast (mis võiks hoopis antisotsiaalmeedia nime kanda) ja näilisest pidevalt teistega ühenduses olemisest. Linnas ei ütle kortermajas inimesed teine-teisele tihti teregi (mind see küll ei takista ja ma teretan jonnaka järjepidavusega kõiki majakaaslasi ikka edasi). Elu minu kodusaarel on hoopis teistsugune: kõik lehvitavad, teretavad, poes müüjaga jutuajamine on elu loomulik osa, naabrid on ka need, kes sinust 10km kaugusel elavad ja täiesti normaalne on lihtsalt näiteks teisipäeva puhul naabrile viia päts leiba. Ja siis on veel see maagiline miski, mida ma ei suuda sõnadesse panna, see miski, mis tekitab tunde, et kui sa oma jalad Vormsi pinnale saad, siis oled jõudnud koju ja kui sa ära lähed, siis jääb mingi oluline osa sinust sinna maha (ehk ongi see süda, sest öeldakse ju, et home is where the heart is ehk kodu on seal kus on süda?). Linn pole minu koht, minu koht on Vormsi. Ja olgugi, et praegu pean ma veel suurema osa aastast enamuse tööpäevadest veetma linnas, loodan ma, et üsna peagi saavad süda ja ülejäänud osa minust olla enamuse ajast ühes kohas -  kodukohas (ma ei ütle, et mulle ei meeldi vahetevahel kusagil reisil käia ja uusi kohti uudistada, aga kodu on kodu). Selles kohas, millega olen olnud seotud juba 28 aastat ehk kogu oma elu, kohas, mida minu pere on hoidnud ja armastanud juba pea 50 aastat. 

Ma usun, et juured ei pea tähendama vaid klassikalises mõttes aegadetagust pärinemist mingist kohast. Ma usun, et nagu palju taimed ajavad endale soodsas keskkonnas alla uusi juuri, kasvatavad ka inimesed sobivas keskonnas endale tugevad juured. Ja nii on juhtunud minu ja minu perega Vormsis. Ma olen väga tänulik ja uhke võimaluse üle nimetada ennast vormsilaseks. Ja samuti olen ma tänulik võimaluse eest lüüa kaasa kodukoha tuleviku kujundamises.



Comments

Popular posts from this blog

Garden House Makeover

Eelmisel aastal vuntsisime me üles oma aiamajakese. Enne (alumine foto) nägi ta välja üsna igav ja oli täis lamineeritud mööblit (palun ärge küsige miks, sest ma ausalt ei tea).   Last spring we decided to overhaul our garden house. Before (the photo below) it looked pretty boring and was full of laminate furniture (don't ask why since I don't know). 


Me tõstsime majakese tühjaks ja peitsisme seinad ja laed valgeks ning värvisime valgeks ka ukse ning ukse- ja aknapiidad. Sisustuses tahtsin ma kindlasti kasutada võimalikult palju vintage mööblit.  Uue elu sai vana Rootsi kapp, väike lauake, öökapp ja viinitool, peegilraami tegin ma vanadest uksepiitadest ning ka kardinad õmblesin ma ise. Kardinapuu meisterdasin ma vanast puulatist ning kahest riidenagist (kauplusest Muster). Kõik see kompott andis kokku armsa ja hubase tulemuse, mis näitab, et selleks, et saada imearmas tuba, pole vaja tingimata tohutult kulutada.
We removed the laminate furniture and white-washed the walls and …

DIY Ruffle Wrap Skirt

Hõlmikseelikud on see hooaeg tagasi ja eriti veel sellised, millel on all ääres volang. Kuna ma olen täiesti armunud gingham kangasse, siis kangaks sai valitud just see (kauplusest Kangas ja Nööp). Milline kombinatsioon! See on seljas mugav ja näeb vapustav välja. Nüüd aga küsimus, kuidas see valmis teha? Loe edasi ja saad teada.

NB! Ma vabandan kõigi juurdelõikajate ees juba ette nende üldistuste ja lihtsustuste eest, mida ma lõikevalmistamises sisse viisin, et seda lihtsamaks teha!
VAJA LÄHEB õmblusmasinkääridkriit või kangavildikas (harilikpliiats ajab ka asja ära, kuid tee õrnad jooned)harilikpliiatslõikevalmistamiseks pabermõõdulintjuurdelõikusjoonlaud (või kaks min 30cm joonlauda)nööpnõeladkangasniit 1. Valmista seeliku baaslõige (võid kasutada ka valmislõiget näiteks Burdast vms).
 a) Selleks võta (või palu kellelgi ennast aidata) enda vöö- ja puusaümbermõõt ja seeliku soovitav pikkus vöökohast (vöökoht asub u 2cm nabast kõrgemal). Lisa mõlemale ümbermõõdule 4cm varu (sa tahad …