Skip to main content

G O L D













  

Selle umbes 50 aasta jooksul mis mu pere on siin juba olnud, on nii mõnigi koht lähiümbruses saanud endale uue hüüdnime. Üks mu lemmikuid on Eden, just täpselt see koht, mida te nendel piltidel näete.  Kui seal õhtupäiksekullas jalutada saab ilmselgeks miks see paik just nii ristiti. Eden võtab Sind vastu staatilises rahus ja ilus oma iidse viljapuuaia ja hiiglaslike sirelipõõsastega, olles nüüd koduks metskitsedele ja metssigadele, rebastele ja ilvestele, sookurgedele ja kotkastele. Seal viljapuuaias on üks õunapuu, mis on kuidagi eriline, maagiline... alati kui ma seal käin kujutan ma ette, kuidas metshaldjad selle puu ümber kuuvalgel ööl tantsivad. Kord talvel seal õunapuu all päisesepaistelise ja vaikse ilmaga seistes muutus ilm järsku tuisuseks, nii imekaunilt tuiseseks, et keegi, kes seda kanti vähem tundnud oleks, oleks selles hiiglaslike lumeräitsakate virr-varris ilmselt ära eksinud. Kuid õige pea oli ilm taas sama vaikne ja päikseline kui enne. Mulle meeldib mõelda, et need olid need samad haldjad, kes tulid talvisel päeval lumeväljale mängima. 

During the 50 years or so that my family has already spent here, many of the places around our house have got a new nickname. One of my favourites is Eden, the same spot that you can see in these pictures. When you go for a walk there during the golden hour, it becomes so perfectly clear why my family started calling it so. The peaceful and beautiful Eden welcomes you with its enormous lilac bushes and ancient fruit trees. Once filled with people working the fields and the orchard, it is now the home of deer and wild boars, foxes and lynxes, cranes and eagles. In its orchard, there is an apple tree that is somehow special, mystical... every time I go there, I can imagine fairies dancing around the tree on moonlight nights. One time, on a windless sunny winter day, I was standing under the tree when suddenly a blizzard hit, a beautiful blizzard with gigantic snowflakes flying around in every direction. The kind of a blizzard which surely would have disoriented a person less familiar with the surroundings. But as suddenly as it had started, it also ended and everything was completely still and sunny again. I like to think that it was the same fairies coming out on a winter day to play aournd on the snowy fields. 

Comments

Popular posts from this blog

It's the Most Wonderful Time of the Year

Juba sellest ajast kui ma olin üsna pisikene, nii kaua kui ma üldse midagi endast mäletan, on  detsembrikuu lähenemine minus sõnuseletamatut elevust tekitanud. Ma ootan suure põnevusega, millal oleks juba sobilik hakata esimesi jõlukaunistusi üles riputama ja jõululaule kuulama ning ma olen üks neist inimestest, kes alustab oma elutoa planeerimist sellest, kuhu läheb kuusk. Ma võisin lapsena hilisõhtutel istuda tundide kaupa aknalaual ja vaadata, kuidas väljas sajab lund ja kõik ümbritsev muutub talvevõlumaaks. See sama maagia saadab advendi- ja jõuluaega minu jaoks siiani. Maja jõuludeks ehitimine, mõnusad küülnavalged õhtud armsate inimestega pühaderüüs kodus, jalutuskäigud lumes, jõulukaartide saatmine ja saamine, pipargkoogilõhn ja glögi hõng, jõululaupäeval perega kuuse ehtimine, kirikus "Püha öö" laulmine, jõuluõhtusöögi valmistamine, jõululauda istumine ning kõige selle hea-parema nautimine perekeskis... need vaid mõned killuksesd sellest jõulumaagiast, kus kõik on j…

O Christmas Tree

Jõulupuu ehtimine on meie peres alati oluline sündmus. Nii tore on imetleda hoolega valitud jõuluehteid ja asetada need ideaalsele kohale kuusel. Erilist tähendust omavad isa tehtud papist piarkoogišabloonid (sest 25 aastat tagasi polnud poest jõuluvana- või siilikujulist vormi) ja reisidelt kaasa toodud ehted. Neid kuusele riputades saab meenutada lapsepõlve piparkoogitegusid ja kauneid mälestusi erinevatest maadest. 
Trimming the tree is a really special occasion in our family. Looking at all the carefully picked ornaments and finding the right spot on the tree is a wonderful activity for the whole family. The most special ornaments are cardboard gingerbread moulds made by my dad (because 25 years ago you couldn't buy special shapes like a Santa or a hedgehog from the stores) and ornaments brought home from trips. Every year when we put them on the tree we are reminded of the wonderful memories connected with them.

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …