Skip to main content

Advent Time at the Farmhouse
















Jõulud on alati minu jaoks olnud maagiline aeg, kuid eriti imelised on jõulud maal. Selleks, et oma maamaja pühaderüüsse seada, ei ole vaja kulutada palju raha. 

Loodus pakub meile nii palju, millega oma kodu kaunistada: igihaljad oksad, marjad, õunad, käbid jne. Pisut nokitsemist ja loovat mõtlemist ning igaüks saab luua omanäolise kauni pühadestiili. Loomulikult saab vanikuid, pärgasid ja muid jõulukaunistusi osta poest, kuid ma leian, et ise meisterdatud kaunistustel on hoopis teine mõju. Näiteks on väga lihtne valmistada käbivanikut, kuhu saab soovikorral lisada ka näiteks õunakesi, pihlakaid, männioksa tutikuid vms. Samas ei vaja ka pärja või oksavaniku tegemine meeletuid käsitöölise oskusi. Mõned head nipid muidugi kuluvad ära. 

Muidugi ma ei ütle, et te peaksite ise klaaskuule tegema hakkama, need on ju ka minul poest ostetud, kuid palju kaunistusi on lihtne ja tore ise meisterdada. Mis puudutab aga klaasist jõuluehteid, siis meeldivad mulle eriti vintage ehted, kuid olen ka väga suur Shishi fänn. Vintage ehete juures on minu jaoks erilised nendega seotud ajalugu või mälestused... mõelge kui palju jõule nad näinud on.

Hea nipp on kasutada kaunistamise juures erinevaid juba olemasolevaid esemeid. Otsi kuuri alt välja vanad piimamannergud ja pane sinna kuuseoksad või pisike puu. Suurest vanast korvist saab kuusejalg, väiksemasse korvikesse saad sättida igihaljaste okste kompositsiooni. Kasuta tühje klaaspurke küünlajalgadena. Vanad suusad või kelk, mis ehk enam praktilist kasutust ei oma, on vahvad talvised kaunistused. Oma suvised amplid ja istutuskastid täida igihaljaste okste ja marjadega (muidugi võid sinna istutada ka erikaid või kanarbikke, kuid oksad on ilus ja täiesti tasuta alternatiiv.) Piiriks on vaid Sinu kujutlusvõime! 

Heade nippide saamiseks sirvi vana head Pinterest'i või üht minu lemmikut, Country Living ajakirja veebilehte. 

Kuidas armastad Sina oma kodu jõuludeks kaunistada?

PS! Kas Sa sooviksid näha siin mõnda õpetust, näiteks pärja või vaniku tegemiseks?

***

My dear English-speaking readers, I will write an English version asap, but till then, you might try Google translate. Sorry about this! 

Comments

Popular posts from this blog

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…