Skip to main content

Bohemian

























//Boohoo kleit, Nelly kingad (sarnased SIIN ja SIIN), Seppälä peaehe//
//Boohoo dress, Nelly shoes (smilar HERE and HERE), Seppälä hair accessory//

Te ilmselt olete juba aru saanud, et mulle meeldivad valged kleidid, eriti kui mängus on pits ja broderii. Nad on lihtsalt nii kaunilt romantilised ja tegelikult ka täielikud suveklassikud. Lisaks sellele on kerged ja õhulised kangad nagu näiteks puuvill kuumadel päevadel väga mõnusad ja valge värv näeb päevitunud nahal veel eriti hea välja. Seega pole mingi üllatus, et oma lõpukleiti otsima hakates oli mul just midagi sellist mõttes. Ei juhtu tihti nii, et mul on mingi kindel visioon ja ma leian täpselt sellise asja nagu ma oma peas olin ette kujutanud. See kord läks just nii: see kleit on täpselt selline nagu ma tahtsin ja saab kindlasti ka edaspidi palju kasutust. Ma võiksin seda iga päev kanda, hahaa (ilmselt läheb see juba täna õhtul uuesti käiku). Kleidi juurde valisin ma pruunist seemisnahast detailid, mis rõhutavad boheemlaslikku stiili ning kirsiks tordil olid loomulikuna mõjuvad lokid ja valgustpeegeldav suvine meik. 

You may have noticed that I have a thing for white dresses, especially if there’s some lace and embroidery involved. I just think they are so romantic and lovely and will never go out of style. Plus light fabrics such as cotton are super comfy during hotter days and the white plays nicely off the tanned skin. So it didn't come as a surprise that I had just something like that in mind once I started looking for my graduation dress. I rarely find exactly what I had imagined in my head, but this time I really did. This white lace dream will most certainly get a lot of use, I'm just so in love with this dress- I could wear it all day, every day, ha-ha (probably going to wear it again tonight). I went for tan suede details to accentuate the bohemian feel of the outfit and topped it off with some nice natural-looking curls and luminous make-up.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …