Skip to main content

Runners Republic




Nagu ma teile juba rääkisin, siis jooksin ma pühapäeval oma elu esimese poolmaratoni. Fakt mida ma enne jooksu väga kõvast välja öelda ei julenud oli see, et minu pikimaks distantsiks siiani oli olnud 9 km. Tõsi, jaa, peale neid 9 km oli mul küll tunne, et jaksaks veel, aga siiski oli see pisut hirmutav. Ma polnud ka veel stardi koridoris päris veendunud, et ma finišisse jõuan :D aga ma olin otsustanud endasse uskuda ja selle asja ära teha, no matter what. Tegelikult oli nii inspireeriv joosta koos nii pajude nii erinevate inimestega, erinevas mõõdus, vanuses ja füüsilises vormis. Kui sa näed jooksmas 80-aastast, siis sa paratamatult mõtled, et mul ei tohiks olla mingeid vabandusi, miks sellega mitte hakkama saada. Respect!

Mul isiklikult oli kaks eesmärki: joosta aeg alla 1:27 ja mitte kordagi seisma jääda või kõndida- TEHTUD! Ajaks tuli lõpuks ametlikult 2:17 (Nike+ äpi järgi 2:14), tempo oli keskmiselt 6,26 min/km. Jooksin meelega väga rahulikult kuna ma ei teadnud mis mind jooksu teises pooles ootab. Tegelikult polnud midagi hullu ja võhma jäi veel ülegi. Kõige raskemad olid viimased 3 km, eriti 18nes km kui ma Paksu Margareeta juurde jõudes tundsin, et mu jalad kaaluvad tonni ja põlved ja puusad on väga väsinud. Aga samas ega siis enam alal ei anna ja tegelikult see läks juba paarisaja meetri pärast üle, väsimus jäi, aga samas kilomeetri ajad ei kukkunud. Kaarli pst mäest alla joostes aga hakaksid jalad nagu iseenesest tööle ja lõpuspurdiks energiat jagus. Mul oli ka mitmeid toetajaid raja ääres endiste ja praeguste trennikaaslaste näol, kes väga palju kaasa aitasid. Vahva oli see, et kõik, kes mind erinevatel rajalõikudel nägid, ütlesid, et ma nägin nii värske välja ja samm oli nii reibas, nagu oleksin just alustanud.

Rääkides ettevalmistusest ja taastumisest, siis oli palju abi sõbranadest, kes olid juba enne jooksnud. Olin küll üht-teist kuulnud maratoni kohta, aga polnud kindel, et pool ka nii big deal on. Siiski on. Eelneval õhtul kästigi mul kiirelt pastat tankima hakata, sest oleks sellega võinud juba lõuna ajal alustada; 3h enne jooksu sõin korraliku täistera kaerahelbepudru seemente, marjade ja pähklitega ning vahetult enne jooksu sõina ka 3 pakki geeli (huhh, mul kogemused puudusid ja sattusid jube lääged geelid, sõbranna soovitas Honey Powerit, aga kiiruga seda ei leinud.) Jooksu ajal võtsin vastavalt soovitustele igas joogipunktis paar lonksu, algul vett, pärast juba spordijooki ning 12,5 km peal olevas High5 geelipunktis ka ühe geeli (see oli päris ok.)

Peale jooksu tarbisin kohe ära finišis saadud spordijoogi ja pähkli-rosina segu. Ja venitasin. Kodus tegin veel ühe piimaga valgusheigi kakao ja meega. Samal päeval tõmbasin veel paar korda Ice Power'ga jalad täies pikkuses kokku. Pühapäeval ja esmaspäeval olin päris puujalg :D Esmaspäeva õhtul sain kerge massaži ja teisipäeval käisin soojas vannis ja venitasin ja jalad olidki nagu uued. Reie külgmised osad on veel pisut puised, kuid olen oma jalgu ka hoolega rullinud ja see aitab päris palju. Igaljuhul emotisoon oli super ja mulle väga meeldis poolmaratoni joosta.

Nüüd juba veidi vähem kui kuu aja pärats jooksen ma taas sama distantsi Itaalias Enzo Ferrari memoriaal maratonil. Seal läheb aeg kindalsti veel kiiremini, sest kogu ümbrus on uus ja põnev (õnneks pole Modena ka mägine) ja ma lähen kindlasti kiiremat aega püüdma.

Ma soovin kõigile ilusat ja psortlikku nädalavahetust! :)

***

As I told you, I ran my first half-marathon last Sunday. One fact I dared not to say aloud was that my furthest run so far had been 9km. Yes, after those runs I felt like I could do more, but it was still slightly scary. Even at the start I was not totally sue I could do it :D but I had decided to believe in myself and just do it. It was so inspireing to run with so many different people of all ages. Let’s be honest, if you see an 80-year-old running next to you, you cannot help but think that that you should have no excuses for not doing it. Respect!

Personally, I had to goals: to run a time under 2:27 and not to walk or stop during the run- DONE! The official time was 2:17 (according to Nike+ app 2:14) and my average pace was 6.26 min/km. The slow pace was intentional as I didn’t know how I would feel during the second half of the run. Actually I felt really good, stamina wise, I could have ran faster. The last 3k were the hardest for me, especially the 18th km when at some point my legs felt as if they weighed a ton and my knees and hips started hurting. However, after a few hundred meters it was all better again. Of course I felt fatigued but I managed to maintain my pace. Before the finish the fatigue was gone and my legs ran almost on their own :D I also had a lot of supporters beside the track and their cheers really helped me a lot. Thank you guys!!! It was really cool, that later everyone who saw me told me that I looked really fresh, as if I had just started. (If you look cute after, you were doing it wrong?! :D Faster time next time, for sure!)

When it comes to preparation and recovery, I had a lot of help from my friends who had ran half-marathons before. I had heard some things about marathons, but I wasn’t sure that a half was such a big deal too… well, it is. So the night before I tried to catch up on some pasta eating (which should have been started at lunch time at least;) three hours before the run, I ate oatmeal with seeds, nuts, berries and honey and right before the run I ate some gel (I didn’t have time to find the Honey Power one suggested to me so I bought some random ones that were way too sweet.) During the race I drank in every service point, water at first and sports drink later, and at 12,5k I also had some High5 gel (found that one quite tasty, actually.)

Right after finishing, I drank a whole bottle of sports drink and ate some nuts and raisins. And stretched! At home I had a protein shake with coca and honey. I used Ice Power gel to help my leg muscles recover faster (I found the idea of an ice bath too extreme :D) My legs were rather sore on Sunday and Monday, but after a light massage Monday evening and a warm bath and stretching Tuesday morning I felt a lot better. The sides of my thighs are still slightly tender, but I have been foam rolling a lot and it really helps.

Anyway, it was such a cool experience and I really enjoyed it. And after a little less than a month I’m running another half-marathon in Italy. Super excited. And I bet the distance will seem even shorter since the surrounding are totally new and unknown (and luckily Modena is not mountainous :D)

Have nice and sporty weekend! :)

Comments

Popular posts from this blog

Advent Time at the Farmhouse

Jõulud on alati minu jaoks olnud maagiline aeg, kuid eriti imelised on jõulud maal. Selleks, et oma maamaja pühaderüüsse seada, ei ole vaja kulutada palju raha. 
Loodus pakub meile nii palju, millega oma kodu kaunistada: igihaljad oksad, marjad, õunad, käbid jne. Pisut nokitsemist ja loovat mõtlemist ning igaüks saab luua omanäolise kauni pühadestiili. Loomulikult saab vanikuid, pärgasid ja muid jõulukaunistusi osta poest, kuid ma leian, et ise meisterdatud kaunistustel on hoopis teine mõju. Näiteks on väga lihtne valmistada käbivanikut, kuhu saab soovikorral lisada ka näiteks õunakesi, pihlakaid, männioksa tutikuid vms. Samas ei vaja ka pärja või oksavaniku tegemine meeletuid käsitöölise oskusi. Mõned head nipid muidugi kuluvad ära. 
Muidugi ma ei ütle, et te peaksite ise klaaskuule tegema hakkama, need on ju ka minul poest ostetud, kuid palju kaunistusi on lihtne ja tore ise meisterdada. Mis puudutab aga klaasist jõuluehteid, siis meeldivad mulle eriti vintage ehted, kuid olen ka v…

Hello Summer!

Jõuludest on ootamatult saanud peaaegu jaanipäev ja mulle on hakatud ütlema midagi stiilis "sa ju ka kunagi pidasid blogi," seega on viimane aeg siin asjale elu taas sisse puhuda. Ma võiksin ju tuua erinevaid vabandusi, miks siin midagi toimunud polnud, aga tõstiasi on see, et mul oli lihtsalt inspiratsioonipuudus. Seda põhiliselt seetõttu, et mu tähelepanu nõudsid 100% minu uus töö ja õpingud. See viimane aasta on superpõnev olnud! Nüüd ma aga tunnen end taas inspireerituna siin blogima ja loodan, et teie olete inspireeritud lugema ja vaatama.

Mida õigepea blogist leida võib? Suvi on just alanud ja mina sean ennast sisse oma nurgakeses paradiisist. Seega hoian teid kindlasti kursis saareelu ja suvega maal, kuid ära unusta mind ka Instagramist jälgimast. Maaidülli ja lilleaasi täis positiste seast võib leida ka mõne DIY projekti, mida olen juba ammu lubanud.


Christmas has turned into Midsummer just like that and I've been hearing comments such as "you used to blog, …

Garden House Makeover

Eelmisel aastal vuntsisime me üles oma aiamajakese. Enne (alumine foto) nägi ta välja üsna igav ja oli täis lamineeritud mööblit (palun ärge küsige miks, sest ma ausalt ei tea).   Last spring we decided to overhaul our garden house. Before (the photo below) it looked pretty boring and was full of laminate furniture (don't ask why since I don't know). 


Me tõstsime majakese tühjaks ja peitsisme seinad ja laed valgeks ning värvisime valgeks ka ukse ning ukse- ja aknapiidad. Sisustuses tahtsin ma kindlasti kasutada võimalikult palju vintage mööblit.  Uue elu sai vana Rootsi kapp, väike lauake, öökapp ja viinitool, peegilraami tegin ma vanadest uksepiitadest ning ka kardinad õmblesin ma ise. Kardinapuu meisterdasin ma vanast puulatist ning kahest riidenagist (kauplusest Muster). Kõik see kompott andis kokku armsa ja hubase tulemuse, mis näitab, et selleks, et saada imearmas tuba, pole vaja tingimata tohutult kulutada.
We removed the laminate furniture and white-washed the walls and …