Monday, September 28, 2015

Black & Red





// Zara skirt and leather jacket, DIY top, Garcia shirt, Lindex bag, Nike shoes //

Ma loodan, et teil kõigil oli tore nädalavahetus. Minul küll oli, aga sellest juba pikemalt järgmises postituses. Siin on minu reedene look. Selle stretch-kangast Zara seeliku ja valgete Air Maxide kombinatsioon on mulle väga meeldima hakanud. Ning see must kott on samuti minu viimase aja lemmik- rahakotisõbralik alternatiiv Chanel Boy kotile. 

I hope you all had a great weekend. I really enjoyed mine, but I'll tell you more about it in the next post. Here are some photos from Friday. I'm wearing one of my favourite combos: this Zara stretch pencil skirt and my white Air Maxes. And this bag is also a favourite of mine, Chanel Boy on a budget.

Friday, September 25, 2015

Fall Essentials


1. Asos; 2. Gina Tricot; 3. Asos; 4. New Look; 5. Nelly; 6. H&M; 7. New Look; 8. New Look; 9. Vero Moda; 10. New Look

Sügis on ametlikult käes ning on viimane aeg täiendada oma garderoobi. Ma olen valinud välja mõningad võtmeesemed selle hooaja juhtivatest trendidest. Mis aga on selle hooaja märksõnad? Kauboid ja indiaanlased, poheemlased, seemisnahk, teksa, narmad, nöörkinnised ja loomulikult 70ndad. Väga kuum trend on ka kudumkleidid- nii mugav ja ideaalne meie kliimasse! Moodsaimad saapad aga ulatuvad üle põlve. 

Fall has officially started and it is time to update your wardrobe. I have chosen some key items from the hottest trends of the season. So what are the keywords for this fall? Cowboys and Indians, bohemians, suede, denim, fringes, lace-up’s, and, of course, the 70s. Knit dresses are also this season’s favourites; such a comfy trend, perfect for our climate. The trendiest footwear is the over the knee boot.

Wednesday, September 23, 2015

Hello Autumn!






// Photos: Marie Claire Netherlands //

Pisut inspiratsiooni eelolevaks sügiseks.

***

Some fashion inspiration for the upcoming season


Saturday, September 19, 2015

Runners Republic




Nagu ma teile juba rääkisin, siis jooksin ma pühapäeval oma elu esimese poolmaratoni. Fakt mida ma enne jooksu väga kõvast välja öelda ei julenud oli see, et minu pikimaks distantsiks siiani oli olnud 9 km. Tõsi, jaa, peale neid 9 km oli mul küll tunne, et jaksaks veel, aga siiski oli see pisut hirmutav. Ma polnud ka veel stardi koridoris päris veendunud, et ma finišisse jõuan :D aga ma olin otsustanud endasse uskuda ja selle asja ära teha, no matter what. Tegelikult oli nii inspireeriv joosta koos nii pajude nii erinevate inimestega, erinevas mõõdus, vanuses ja füüsilises vormis. Kui sa näed jooksmas 80-aastast, siis sa paratamatult mõtled, et mul ei tohiks olla mingeid vabandusi, miks sellega mitte hakkama saada. Respect!

Mul isiklikult oli kaks eesmärki: joosta aeg alla 1:27 ja mitte kordagi seisma jääda või kõndida- TEHTUD! Ajaks tuli lõpuks ametlikult 2:17 (Nike+ äpi järgi 2:14), tempo oli keskmiselt 6,26 min/km. Jooksin meelega väga rahulikult kuna ma ei teadnud mis mind jooksu teises pooles ootab. Tegelikult polnud midagi hullu ja võhma jäi veel ülegi. Kõige raskemad olid viimased 3 km, eriti 18nes km kui ma Paksu Margareeta juurde jõudes tundsin, et mu jalad kaaluvad tonni ja põlved ja puusad on väga väsinud. Aga samas ega siis enam alal ei anna ja tegelikult see läks juba paarisaja meetri pärast üle, väsimus jäi, aga samas kilomeetri ajad ei kukkunud. Kaarli pst mäest alla joostes aga hakaksid jalad nagu iseenesest tööle ja lõpuspurdiks energiat jagus. Mul oli ka mitmeid toetajaid raja ääres endiste ja praeguste trennikaaslaste näol, kes väga palju kaasa aitasid. Vahva oli see, et kõik, kes mind erinevatel rajalõikudel nägid, ütlesid, et ma nägin nii värske välja ja samm oli nii reibas, nagu oleksin just alustanud.

Rääkides ettevalmistusest ja taastumisest, siis oli palju abi sõbranadest, kes olid juba enne jooksnud. Olin küll üht-teist kuulnud maratoni kohta, aga polnud kindel, et pool ka nii big deal on. Siiski on. Eelneval õhtul kästigi mul kiirelt pastat tankima hakata, sest oleks sellega võinud juba lõuna ajal alustada; 3h enne jooksu sõin korraliku täistera kaerahelbepudru seemente, marjade ja pähklitega ning vahetult enne jooksu sõina ka 3 pakki geeli (huhh, mul kogemused puudusid ja sattusid jube lääged geelid, sõbranna soovitas Honey Powerit, aga kiiruga seda ei leinud.) Jooksu ajal võtsin vastavalt soovitustele igas joogipunktis paar lonksu, algul vett, pärast juba spordijooki ning 12,5 km peal olevas High5 geelipunktis ka ühe geeli (see oli päris ok.)

Peale jooksu tarbisin kohe ära finišis saadud spordijoogi ja pähkli-rosina segu. Ja venitasin. Kodus tegin veel ühe piimaga valgusheigi kakao ja meega. Samal päeval tõmbasin veel paar korda Ice Power'ga jalad täies pikkuses kokku. Pühapäeval ja esmaspäeval olin päris puujalg :D Esmaspäeva õhtul sain kerge massaži ja teisipäeval käisin soojas vannis ja venitasin ja jalad olidki nagu uued. Reie külgmised osad on veel pisut puised, kuid olen oma jalgu ka hoolega rullinud ja see aitab päris palju. Igaljuhul emotisoon oli super ja mulle väga meeldis poolmaratoni joosta.

Nüüd juba veidi vähem kui kuu aja pärats jooksen ma taas sama distantsi Itaalias Enzo Ferrari memoriaal maratonil. Seal läheb aeg kindalsti veel kiiremini, sest kogu ümbrus on uus ja põnev (õnneks pole Modena ka mägine) ja ma lähen kindlasti kiiremat aega püüdma.

Ma soovin kõigile ilusat ja psortlikku nädalavahetust! :)

***

As I told you, I ran my first half-marathon last Sunday. One fact I dared not to say aloud was that my furthest run so far had been 9km. Yes, after those runs I felt like I could do more, but it was still slightly scary. Even at the start I was not totally sue I could do it :D but I had decided to believe in myself and just do it. It was so inspireing to run with so many different people of all ages. Let’s be honest, if you see an 80-year-old running next to you, you cannot help but think that that you should have no excuses for not doing it. Respect!

Personally, I had to goals: to run a time under 2:27 and not to walk or stop during the run- DONE! The official time was 2:17 (according to Nike+ app 2:14) and my average pace was 6.26 min/km. The slow pace was intentional as I didn’t know how I would feel during the second half of the run. Actually I felt really good, stamina wise, I could have ran faster. The last 3k were the hardest for me, especially the 18th km when at some point my legs felt as if they weighed a ton and my knees and hips started hurting. However, after a few hundred meters it was all better again. Of course I felt fatigued but I managed to maintain my pace. Before the finish the fatigue was gone and my legs ran almost on their own :D I also had a lot of supporters beside the track and their cheers really helped me a lot. Thank you guys!!! It was really cool, that later everyone who saw me told me that I looked really fresh, as if I had just started. (If you look cute after, you were doing it wrong?! :D Faster time next time, for sure!)

When it comes to preparation and recovery, I had a lot of help from my friends who had ran half-marathons before. I had heard some things about marathons, but I wasn’t sure that a half was such a big deal too… well, it is. So the night before I tried to catch up on some pasta eating (which should have been started at lunch time at least;) three hours before the run, I ate oatmeal with seeds, nuts, berries and honey and right before the run I ate some gel (I didn’t have time to find the Honey Power one suggested to me so I bought some random ones that were way too sweet.) During the race I drank in every service point, water at first and sports drink later, and at 12,5k I also had some High5 gel (found that one quite tasty, actually.)

Right after finishing, I drank a whole bottle of sports drink and ate some nuts and raisins. And stretched! At home I had a protein shake with coca and honey. I used Ice Power gel to help my leg muscles recover faster (I found the idea of an ice bath too extreme :D) My legs were rather sore on Sunday and Monday, but after a light massage Monday evening and a warm bath and stretching Tuesday morning I felt a lot better. The sides of my thighs are still slightly tender, but I have been foam rolling a lot and it really helps.

Anyway, it was such a cool experience and I really enjoyed it. And after a little less than a month I’m running another half-marathon in Italy. Super excited. And I bet the distance will seem even shorter since the surrounding are totally new and unknown (and luckily Modena is not mountainous :D)

Have nice and sporty weekend! :)

Tuesday, September 15, 2015

Riga





// Nelly coat, Primark top, River Island jeans, Lindex bag, Nike sneakers //


Veel pisut kaadreid imekauni arhitektuuriga Riia Vanalinnast. Võimalus TTÜ Tantsutüdrukutega Eurobasketil tantsida oli lihtsalt super kogemus! :)

***

Some more snapshots from the beautiful Old Town of Riga. Eurobasket 2015 with TUT Cheerleaders was such an amazing experience! :)

Sunday, September 13, 2015

Embroidered




// Zara top, DIY skirt, H&M sandals and bag, New Look necklace //

Mõned pildid augustikuisest Haapsalust. Nüüd ma aga pean jooksma... sõna otses mõttes- minu esimene poolmaraton! Soovige mulle edu! :)

***

Some pictures from August from Haapsalu. Now I have to run... literally. I'm running my first half marathon today. Wish me luck! :) 


Wednesday, September 9, 2015

Road to Riga







Elu siin Riias korvpalli EM'il on põnev, eriti peale esmaspäevast ajaloolist võidumängu Ukrainaga. Minul igatahes oli eile hääl ära. Ja tänane ja homne tõotavad samuti tulla väga väga huvitavad ja pinevad mängud. Ma juba tean kui raske on jääda neutraalseks; kuna me oleme turniiri cheerleaderid, mitte ekslusiivselt Eesti toetajad, siis peame me cheerima mõlemale tiimile ...iiih :D Aga siis kui tantsud saavad tehtud ja me tribüünile lähme, siis õnneks ennast tagasi hoidma ei pea ja saab kõik "EESTI'd" endast välja lasta. Siinkohal tahaks ma ka öeldA: Eesti fännid, te olete fantasilised! Nii hea on tantsida publikule kes sulle kogu hingest kaasa elab! 
Täna Riga Arenal näeme ja elame jälle omadele kaasa! 
Suur aitäh ka meie sponsoritele, kes selle reisi võimalikuks tegid: Sell It, Promoset, SilberAuto, Spordihooldus. 

***

Life here in Riga at Eurobasket 2015 is exiting, especially after our boy's victorious game on Monday. I screamed so loud, I lost my voice. And today's and tomorrow's games are going to really intense as well. It is so hard to be neutral and cheer for both teams (which we have to do,) luckily once we are done with our dances we can go and watch the game and cheer for Estonia as loud as we want :D 
I really want to thank Estonian fans, you guys are amazing! It is so good to preform when you feel so much love from the audience! 
I also so want to thank our sponsors who made this trip happen: Sell It, Promoset, SilberAuto, Spordihooldus. 
See you at the Riga Arena!

Thursday, September 3, 2015

Backless
















Mõned pildid meie ilusast soojast augustist. Ma kannan oma uut lemmik suvekleiti Seppäläst. Mäletate, ma rääkisin teile, et midagi põnevat on tulemas. Ilmselt on teist osad juba kuulnud: me, TTÜ Tantsutüdrukud, sõidame Riiga korvpalli EM'le esinema. Ma olen niiii elevil! Me sõidame juba homme varahommikul minema ja ma pean veel õhtul asju pakkima. Igaljuhul ma võtan kaamera kaasa ja üritan ka Riiast blogida :)

***

Some pictures from August. I'm wearing my new favourite sundress from Seppälä.
Remember when I told you about something exiting coming along: well, we are going to preform at Eurobasket 2015. I'm soooo exited!!! We are leaving tomorrow morning and I have some serious packing to do tonight. Anyway, I'll bring my camera and I'll try to keep you posted :)