Skip to main content

Flower Child


Eile käisin ma üle pika aja stiilipeol. Mu õde pidas oma sünnipäeva ja teema oli Eesti talupoegade 700 aastat orjapõlve. Oli väga vahva suvine maapidu ja isegi ilm pidas vastu ja vihma ei sadanud, kuigi terve tee Tallinnast peopaika kallas nagu oavarrest. Üllatavalt pidas vastu ka mu mitte just kõige teadlikuma tehnikaga punutud lillepärg. Ja need vanaaegsed Eesti söögid, mmmm... ütleme nii, et eile õhtul kaldusin ma oma tavalisest toitumiskavast korralikult kõrvale, aga vahel peab patustama ka. 
Tänane päev möödus päevitades- üks mul lemmik viise päeva veetmiseks! :D Nüüd aga kavatsen ma pisut nokitseda ja endale midagi õmmelda, äkki ma isegi teen ühe DIY. Kui mitte, siis valmis asja näitan kindlasti.

***

I went to a costume party yesterday. It was my sisters birthday and the party was peasant themed. It was really cool, everyone was in costume, the weather was good (though it rained almost all the way there) and the food, OMG, the food was great. They served tradition Estonian foods, and, well, lets just say that I slightly deviated from my regular diet, haha. But I am a firm believer in cheat meals and what a cheat meal it was! And my flower crown held out really well, too. 
Today was spent sun bathing- one of my favourite things to do for sure! :D Now I think I'm going to do some sewing, maybe I'll even upload the DIY on the blog. If not, you'll sure to see the finished product at least :D

Comments

Popular posts from this blog

It's the Most Wonderful Time of the Year

Juba sellest ajast kui ma olin üsna pisikene, nii kaua kui ma üldse midagi endast mäletan, on  detsembrikuu lähenemine minus sõnuseletamatut elevust tekitanud. Ma ootan suure põnevusega, millal oleks juba sobilik hakata esimesi jõlukaunistusi üles riputama ja jõululaule kuulama ning ma olen üks neist inimestest, kes alustab oma elutoa planeerimist sellest, kuhu läheb kuusk. Ma võisin lapsena hilisõhtutel istuda tundide kaupa aknalaual ja vaadata, kuidas väljas sajab lund ja kõik ümbritsev muutub talvevõlumaaks. See sama maagia saadab advendi- ja jõuluaega minu jaoks siiani. Maja jõuludeks ehitimine, mõnusad küülnavalged õhtud armsate inimestega pühaderüüs kodus, jalutuskäigud lumes, jõulukaartide saatmine ja saamine, pipargkoogilõhn ja glögi hõng, jõululaupäeval perega kuuse ehtimine, kirikus "Püha öö" laulmine, jõuluõhtusöögi valmistamine, jõululauda istumine ning kõige selle hea-parema nautimine perekeskis... need vaid mõned killuksesd sellest jõulumaagiast, kus kõik on j…

O Christmas Tree

Jõulupuu ehtimine on meie peres alati oluline sündmus. Nii tore on imetleda hoolega valitud jõuluehteid ja asetada need ideaalsele kohale kuusel. Erilist tähendust omavad isa tehtud papist piarkoogišabloonid (sest 25 aastat tagasi polnud poest jõuluvana- või siilikujulist vormi) ja reisidelt kaasa toodud ehted. Neid kuusele riputades saab meenutada lapsepõlve piparkoogitegusid ja kauneid mälestusi erinevatest maadest. 
Trimming the tree is a really special occasion in our family. Looking at all the carefully picked ornaments and finding the right spot on the tree is a wonderful activity for the whole family. The most special ornaments are cardboard gingerbread moulds made by my dad (because 25 years ago you couldn't buy special shapes like a Santa or a hedgehog from the stores) and ornaments brought home from trips. Every year when we put them on the tree we are reminded of the wonderful memories connected with them.

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …