Skip to main content

Vastlad

Tegin katsetuse tervislike vastlakuklitega, minu meelest tulid väga maitsvad :)

Kuklid:
25 g pärmi
2,5 dl piima
u 500g täistera nisujahu
1 muna
100 g kookosrasva
2 sl pruuni suhkrut
näpuotsaga soola
(soovi korral törts kardemoni)

Vahustatud kookoskreem:
1 purk kookospiima
1 sl mett
1tl vaniljesuhkrut

Kuklid:
Soojenda piim kastrulis käesoojaks. Lisa törts piima pärmile ja sega kuni see on sulanud, lisa ülejäänud piim, suhkur, sool ja muna. Sega ühtlaseks. Lisa jahu, tainas peaks lõpuks kausi servade küljest lahti tulema, aga olema "pehme nagu kassi kõht" (nii ütles alati minu vanaema). Kõige lõpuks lisa kookosrasv (kui vaja lisa pärast veel veidi jahu) ja sõtku tainas hoolega läbi. Lase paar tundi rätiku all soojas kohas kerkida ja küpseta 225°C juures 15min. 

Kreem:
Keera külmkapis seisnud kookospiima purk tagurpidi ja ava, vala vedelik pealt ära ja pane kogu ülejäänud paks kreemjas mass kaussi. Lisa mesi ja vanilje ning vahusta kohevaks nagu tavaline vahukoor. Serveeri jahtunud kuklitega. 


Here is a healthy take on a traditional Estonian Shorve Tuesday dessert.

Buns:
25 g yeast
2,5 dl milk
about 500g whole-wheat flour
1 egg
100 g coconut oil
2 sl brown sugar
a pinch of salt
(Optional: a pinch of cardamom)

Whipped coconut cream:
1 can of coconut milk 
1 tbs honey
1ts vanilla

Buns:
Heat milk until lukewarm. Add a bit of the lukewarm milk to the yeast and stir until melted, add the rest of the milk, sugar, salt and the egg and stir. Next add the flour and then the coconut oil. Add some more flour if necessary. Cover with a kitchen towel and let the dough rise for a couple of hours in a warm spot. Bake in a 225°C oven for 15 minutes.

Cream:
Turn the can of chilled coconut milk upside down and open. Pour out the liquid, then put the creamy stuff in a bowl, add vanilla and honey and beat the cream with a mixer until it is nice and fluffy (like regular whipped cream). Serve with the cooled buns. 

Comments

Popular posts from this blog

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…