Skip to main content

Spring Greens

Remeber last week when I told you I drive everywhere... well I'm having my car serviced this week and therefore cannot drive anywhere :D It's ridiculous how helpless I am without my car. First of all I don't even know what busses to use because I recently moved to a totally different part of town. Secondly I have no idea how long my journey from A to B is going to take. I planned an extra hour so I would get to school in time... guess what? I was late! :D It's rather funny though. It is amazing how quickly we get used to things, I have had my licence for two years and I cannot imagine my life without a car, it feels like I'm missing a limb or something. Hopefully my bf can drive from school to dance practice and also pick me up after that and hopefully I can get my car back tomorrow at the latest.
Btw, I am super exited because today I'm going to dance practice after a three-week pause. I have been struggling with a problem called periostitis that is basically caused by excessive pressure and strain put on the shins. I feel much better now and can gradually start putting pressure on my legs again. I am visiting my physical therapist of Friday to get some further pointers.
I'm so looking forward to todays practice, I miss dancing and my friends there!
 
***
 
Mäletate kui ma teile eelmisel nädalal rääkisin, et ma sõidan igale poole autoga... ma pidin see nädal om auto teenindusse viima nii et ma olen raegu jalamees. See on päris naljakas kui abitu ma ilma autota olen. Esiteks ma ei tea, millise ühitransportdiga ma kuskile saan, kuna ma alles hiljuti kolisin teise linnaossa. Teisiseks ei ole mul õrna aimugi kui kaua võtab aga mu teekond punktist A punkti B. Ma arvestasin liiklemiseks terve ühe tunni lisaks et õigeks ajaks kooli jõuda. Mis te arvate, mis tegelikult juhtus? Loomulikult ma jäin hiljaks! See on nii naljaks, kui ruttu me asjadega ära harjume, mul on load olenud kaks aastat ja ma ei kujuta oma elu ilma autota ette! Ma loodan, et mu bf saab mind õhtul koolist trenni viia ja pärast koju.
Muide, ma olen mega elevil, sest ma lähen täna üle kolme nädala jälle tantsutrenni. Ma olen hädas olnud luuümbriste põletikuga, mis on pm põhjustatud säärte ülekoormusest. Mul on nüüd juba palju parem ja ma julgen hakata vaikselt jälle oma jalgu trennis kasutama. Seni piirdusin jõusaalis ülakeha treenimisega. Ma lähen reedel ka oma füsioterapeudi juurde lisa nõuandeid saama.
Ma nii ootan juba tänast trenni, ma igatsen tantsimist ja oma sõpru TTÜ Tantsutüdrukutes!
 
 








Zara jumper (also love THIS ONE)
DIY skirt (similar HERE)
Zara heels (similar HERE and HERE)

Comments

Popular posts from this blog

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

It's the Most Wonderful Time of the Year

Juba sellest ajast kui ma olin üsna pisikene, nii kaua kui ma üldse midagi endast mäletan, on  detsembrikuu lähenemine minus sõnuseletamatut elevust tekitanud. Ma ootan suure põnevusega, millal oleks juba sobilik hakata esimesi jõlukaunistusi üles riputama ja jõululaule kuulama ning ma olen üks neist inimestest, kes alustab oma elutoa planeerimist sellest, kuhu läheb kuusk. Ma võisin lapsena hilisõhtutel istuda tundide kaupa aknalaual ja vaadata, kuidas väljas sajab lund ja kõik ümbritsev muutub talvevõlumaaks. See sama maagia saadab advendi- ja jõuluaega minu jaoks siiani. Maja jõuludeks ehitimine, mõnusad küülnavalged õhtud armsate inimestega pühaderüüs kodus, jalutuskäigud lumes, jõulukaartide saatmine ja saamine, pipargkoogilõhn ja glögi hõng, jõululaupäeval perega kuuse ehtimine, kirikus "Püha öö" laulmine, jõuluõhtusöögi valmistamine, jõululauda istumine ning kõige selle hea-parema nautimine perekeskis... need vaid mõned killuksesd sellest jõulumaagiast, kus kõik on j…

O Christmas Tree

Jõulupuu ehtimine on meie peres alati oluline sündmus. Nii tore on imetleda hoolega valitud jõuluehteid ja asetada need ideaalsele kohale kuusel. Erilist tähendust omavad isa tehtud papist piarkoogišabloonid (sest 25 aastat tagasi polnud poest jõuluvana- või siilikujulist vormi) ja reisidelt kaasa toodud ehted. Neid kuusele riputades saab meenutada lapsepõlve piparkoogitegusid ja kauneid mälestusi erinevatest maadest. 
Trimming the tree is a really special occasion in our family. Looking at all the carefully picked ornaments and finding the right spot on the tree is a wonderful activity for the whole family. The most special ornaments are cardboard gingerbread moulds made by my dad (because 25 years ago you couldn't buy special shapes like a Santa or a hedgehog from the stores) and ornaments brought home from trips. Every year when we put them on the tree we are reminded of the wonderful memories connected with them.