Skip to main content

Lõputöö kaitsmine

Eile oligi see päev- kaitsmispäev! Naljakas oli see, et ma arvasin, et ma olen kaitmise eelsel õhtul ja kaitmispäeval rohkem närvis, aga polnudki nagu mingit närvi. Hoolimata sellest, et kaitsekõnet jõudsin kodus läbi lugeda korra-paar ja kõva häälega harjutamiseni ei jõudnudki.

Aga oli ootus ja elevus, nii palju isegi, et ma ärkasin kõigepealt öösel 3.00 arvates, et kell on hoopis 6.00 ja mu äratuskell oli just helisenud. Tõusin üles, kakerdasin natuke ringi.... siis tundsin et olen ikka unine ja otsustasin mitte kohe pessu minna vaid enne veel pool tunnikest magada. Kui ma siis oma telefoni vaatasin et kella uuesti helisema panna, selgus, et kell on 3.00! Siis ärkasin veel 5.00 ja mõtlesin et on jälle aeg ärgata, taas avastades, et saab veel magada. Kui mu telefon mind lõpuks kell 6.30 äratas, kargasin ma kohe püsti tavalise voodis uimerdamise ja mitte tõusta tahtmise asemel.

Hommikul polnud ikka mingit pabinat, lihtsalt ootusärevus, et lõpuks saabki see siis tehtud! Ainuke hirm oli midagi olulist maha jätta, teades minu meeletut udupäisust. Pakkisin oma sada asja autosse ja läksime esimese modelliga juba 8.15ks kooli meiki, varsti saabusid ka teised modellid. Minu ilusad modellid tegi veel ilusamaks superhea meikar Sirle Somelar.

Lisaks olin ma ise modelliks oma kursaõele Mariliisile, kellel olid megasuperhüper lahedad metsateemalised kleidid, mille tarvis ta ise kanga trükkida lasi. Ühe kleidi ostan ma ka kindlasti endale!!! Tema kollektsioonis oli meil hull linnumeik, mustaga olid tehtud silmad-kulmud ja nina, selline linnunokk.
Kuna tema oli järjekorras viies ja mina kaheksas ehk viimane, siis oli pärast päris kiire, et saada meik maha ja uus kiirelt peale ja siis pidin hakkame kärmelt oma modelle riidesse panema. Siis tekkis küll hirm et, appi, äkki me ei jõua valmis, panin kleidil nööpe kinni nii et käed värisesid otsas! Tegelikult jõudsime valmis umbes siis kui alles kuues tüdruk oma kaitsmise lõpetas, ehk enne meie minekut oli ikka veel üks kaitsmine, no problemo, jõudsime superhästi ja sain veel oma kaitsekõnet üle lugeda.
Närv tuli sisse sel hetkel, kui mu modellid komisjoni ja publiku ette astusid. Mina piilusin sel ajal ukse tagant ja kui nad oma ringid ära olid teinud tulin ka komisjoni ette ja hakkasin rääkima. Vot siis küll alguses hääl värises ja esimesed laused olid täieliku porgandihäälega ja jalgvärises räigelt all. Aga kui need paar esimest lauset sai ära öeldud läks tunne heaks! Kõik oli meeles ja teemakaarte vaatasin vaid paar korda.

Sain oma retsendilt Ell-Maaja Randkülalt väga hea retsensiooni ja lõpetuseks hinnanguks kõige kõrgema "suurepärane", jeiiiiiiiii, vähemaga poleks ka leppida tahtnud!!! Pistsin hommikul ühe Asti kotti ja peale kaitsmist korkisime selle tüdrukutega kohe lahti.

Päris hea tunne on nüüd! :)

















Comments

  1. JEEEEEEEEEE....PALJU ÕNNNNEEEE :D

    ReplyDelete
  2. ma juba Rasmusele ütlesin, et kui me abiellum ahakkame, tellin kleidi sinu käest :D
    supertubli oled!!

    ReplyDelete
  3. No ma siis jään ootama :D Aitäh! :)

    ReplyDelete
  4. Mul oli ja on su pärast väga hea meel :))

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

Advent Time at the Farmhouse

Jõulud on alati minu jaoks olnud maagiline aeg, kuid eriti imelised on jõulud maal. Selleks, et oma maamaja pühaderüüsse seada, ei ole vaja kulutada palju raha. 
Loodus pakub meile nii palju, millega oma kodu kaunistada: igihaljad oksad, marjad, õunad, käbid jne. Pisut nokitsemist ja loovat mõtlemist ning igaüks saab luua omanäolise kauni pühadestiili. Loomulikult saab vanikuid, pärgasid ja muid jõulukaunistusi osta poest, kuid ma leian, et ise meisterdatud kaunistustel on hoopis teine mõju. Näiteks on väga lihtne valmistada käbivanikut, kuhu saab soovikorral lisada ka näiteks õunakesi, pihlakaid, männioksa tutikuid vms. Samas ei vaja ka pärja või oksavaniku tegemine meeletuid käsitöölise oskusi. Mõned head nipid muidugi kuluvad ära. 
Muidugi ma ei ütle, et te peaksite ise klaaskuule tegema hakkama, need on ju ka minul poest ostetud, kuid palju kaunistusi on lihtne ja tore ise meisterdada. Mis puudutab aga klaasist jõuluehteid, siis meeldivad mulle eriti vintage ehted, kuid olen ka v…

Hello Summer!

Jõuludest on ootamatult saanud peaaegu jaanipäev ja mulle on hakatud ütlema midagi stiilis "sa ju ka kunagi pidasid blogi," seega on viimane aeg siin asjale elu taas sisse puhuda. Ma võiksin ju tuua erinevaid vabandusi, miks siin midagi toimunud polnud, aga tõstiasi on see, et mul oli lihtsalt inspiratsioonipuudus. Seda põhiliselt seetõttu, et mu tähelepanu nõudsid 100% minu uus töö ja õpingud. See viimane aasta on superpõnev olnud! Nüüd ma aga tunnen end taas inspireerituna siin blogima ja loodan, et teie olete inspireeritud lugema ja vaatama.

Mida õigepea blogist leida võib? Suvi on just alanud ja mina sean ennast sisse oma nurgakeses paradiisist. Seega hoian teid kindlasti kursis saareelu ja suvega maal, kuid ära unusta mind ka Instagramist jälgimast. Maaidülli ja lilleaasi täis positiste seast võib leida ka mõne DIY projekti, mida olen juba ammu lubanud.


Christmas has turned into Midsummer just like that and I've been hearing comments such as "you used to blog, …