Skip to main content

Posts

Wild Horses

Väljas muutuvad lehed aina kuldsemaks ja hommikud aina kargemaks. Mina aga leidsin selle imeilusa suvemeenutuse: päikseloojang, kilomeetrite kaupa puhast liiva, sinine taevas, rahulik meri ja mitukümmend imelist hobust. Harukordselt madal vesi muutis meie rannaniidu justkui Araabia liivadüünideks, kus päike kõrvetab ja ringi kappavad metsikud hobused.

The leaves are changing colour and the mornings are getting crisper, yet I found this lovely memory from this summer. Sunset, long stretches of white sandy beaches, blue skies, calm seas and a about fifty or so beautiful horses. Extraordinarily low sea levels turned our green and grassy beaches into Arabian sand dunes where the sun and wind were hot and wild horses roamed.  
Recent posts

Midsummer

This year we had one of those rare Midsummer Eves when one can wear a sundress instead of a parka and wellies. The setting sun gilded the fields and girls with flower crowns walked in the wild blooms of the meadow.  And though once the sun had disappeared behind the woods, the chill of a June night set in, the longest night of the year lost none of its magic. A magical evening turned into a mysterious night. When dusk melted into dawn, the first rays of the morning sun were greeted by a thick fog. 
Evenings like this on the meadow always make me feel like a fairy, wanting to dance in the evening light with the dress and hair all flying in the wind. There is something so mystical in moments like that, as if time disappears connecting us to some ancient era.

Jaanipäev õnnistas meid haruldlase võimalusega vahetada parka ja kummikud lendleva suvekleidi vastu. Jaaniõhtu päike kuldas põllud ja nendel hõljuvad pärjatud jaanikulised üle oma maagilise valgusega. Horisondi taha kadudes muutus p…

O Christmas Tree

Jõulupuu ehtimine on meie peres alati oluline sündmus. Nii tore on imetleda hoolega valitud jõuluehteid ja asetada need ideaalsele kohale kuusel. Erilist tähendust omavad isa tehtud papist piarkoogišabloonid (sest 25 aastat tagasi polnud poest jõuluvana- või siilikujulist vormi) ja reisidelt kaasa toodud ehted. Neid kuusele riputades saab meenutada lapsepõlve piparkoogitegusid ja kauneid mälestusi erinevatest maadest. 
Trimming the tree is a really special occasion in our family. Looking at all the carefully picked ornaments and finding the right spot on the tree is a wonderful activity for the whole family. The most special ornaments are cardboard gingerbread moulds made by my dad (because 25 years ago you couldn't buy special shapes like a Santa or a hedgehog from the stores) and ornaments brought home from trips. Every year when we put them on the tree we are reminded of the wonderful memories connected with them.

It's the Most Wonderful Time of the Year

Juba sellest ajast kui ma olin üsna pisikene, nii kaua kui ma üldse midagi endast mäletan, on  detsembrikuu lähenemine minus sõnuseletamatut elevust tekitanud. Ma ootan suure põnevusega, millal oleks juba sobilik hakata esimesi jõlukaunistusi üles riputama ja jõululaule kuulama ning ma olen üks neist inimestest, kes alustab oma elutoa planeerimist sellest, kuhu läheb kuusk. Ma võisin lapsena hilisõhtutel istuda tundide kaupa aknalaual ja vaadata, kuidas väljas sajab lund ja kõik ümbritsev muutub talvevõlumaaks. See sama maagia saadab advendi- ja jõuluaega minu jaoks siiani. Maja jõuludeks ehitimine, mõnusad küülnavalged õhtud armsate inimestega pühaderüüs kodus, jalutuskäigud lumes, jõulukaartide saatmine ja saamine, pipargkoogilõhn ja glögi hõng, jõululaupäeval perega kuuse ehtimine, kirikus "Püha öö" laulmine, jõuluõhtusöögi valmistamine, jõululauda istumine ning kõige selle hea-parema nautimine perekeskis... need vaid mõned killuksesd sellest jõulumaagiast, kus kõik on j…

Orchard

Olen tähele pannud, et üks esimesi asju, mida ma maja, aia või krundi juures vaatan, on puud. Mulle on alati need põllupealsed uusarendused tundunud kuidagi tühjad ja hingetud... (Huvitaval kombel pole ka paarkümmend aastat hiljem paljudes neist mis said alguse 90datel näha sirgumas noori puid.) Paljud loodusrahvad ja ka vanad eestlased on uskunud, et puudes on vägi, eriti vanades põlispuudes. Viibides paigas kus  on kaunid ja väärikad vanad puud tunnetan ma seda väge. Ei, ma kindlasti ei väida, et mul on mingid selgeltnägija võimed, kuid ometi ma tajun ju seda kus on hea olla. Tegelikult tajub igaüks, samas mul on aimdus, et need inimesed kes on ennast loodusest lahti haakinud ja näevad end sellest eraldi esksisteerivana on selle sisehääle suhtes ehk tuimaks muutunud. Siiani meeldib mulle vahel ronida mõne võimsa puu otsa, seal leida mugav oks ja lihtsalt istuda, kuulata tuulesahinat lehtedes ja vaadata   läbi puuvõra üles - täiesti meditatiivne tegevus. Teisalt usun ma ka, et tuleb…

Home Is Where the Heart Is

Kodu on palju enamat, kui lihtsalt koht, kus me enamuse oma ajast magame või sööme. See on enamat kui lihtsalt mingi hoone või kohanimi.

Minu jaoks on kodu see koht, kuhu ma tunnen ennast kuuluvat. See on palju laiem mõiste kui ainult minu maja ja maa. See on kogu mu armas kodusaar Vormsi. See on tunne, et see koht, kodukoht, ja selle käekäik läheb sulle korda, see on võime näha oma ukseesisest kaugemale, panna tähele ja hoolida. Selline suhtumine kodusse on minu jaoks alati loomulik olnud. Samas on see on ka põhjus, miks ma kandideerin Terve Vormsi nimekirjas kohalikel valimistel. Ma tunnen, et ma tahan ja suudan rohkem panustada oma kodukoha ellu. 
Minu jaoks, kes ma nii öelda ametlilkult olen kasvanud ja käinud koolis Tallinnas, on Vormsi alati olnud eriline, kuid mida vanemaks ma sain, seda enam hakkasin ma selleks päris koduks pidama just Vormsit. Mitte, et mu linnakodu poleks olnud üks tore ja armas koht, vastupidi, aga siiski oli midagi nagu puudu. Vanemaks saades hakkasin ma …

Fileds

Sama palju kui ma armastan niidetud heinapallidega põlde armastan ma ka pikas rohus mööda aasi jalutamist. See lillede- ja taimederohkus paneb mind ikka ja jälle koju naasma mitte vaid rikkalike kimpude vaid ka rohkete näidistega erinevatest taimedest, mida siis taimeteatmiku abil määrama hakata. Mind hämmastab kui erinevad võivad olla sama aasa mitte eriti kaugel asetsevad osad. Sealt leiab fantasitilisi põllulillede klumpe, mis teeksid ka andekaima aedniku kadedaks. Seetõttu on mul alati pisut kurb, kui kogu see ilu maha niidetakse. Samas on midagi omamoodi imekaunist ka kuldses heinapallidega põllus. Niitmine on ju see, mis lubab taastärgata uuel elul, uuel rohul ja uutel lilledel, see on omamoodi taassünd. Mulle tundub nagu saaks maa jälle hingata, nagu keegi oleks ta koorma alt vabastanud.  Sel aastal, peale heinategu, ledisime me emaga kuivanud ohakaõisi (õigemini seda, mis neist alles oli jäänud), mis helkisid õhtupäikeses nagu hõbemündid. Me korjasime selle aarde põllult üles…